MIKS AKNAD "HIGISTAVAD"?

Loe seda juhendit põhjalikult enne reklamatsiooniteate edastamist!
 

AKENDE „HIGISTAMISE” PÕHJUSED
Akende „higistamine” on füüsikaline nähtus, kus õhk külma aknaklaasiga kokku puutudes jahtub ja saavutades teatud temperatuuri (kastepunkt) on õhk niiskusest küllastunud ning ülejäänu muutub veepiiskadeks ehk kondenseerub – aknaklaasile tekib udu.
 

AKNA SISEMISE KLAASI SISEPIND
Sisemise klaasi sisepinnale kondenseerunud niiskus on märk äärmuslikest tingimustest ehk ruumide õhu ülemäärasest niiskusest, mille põhjuseks on üldjuhul puudulik või olematu ventilatsioon. Kui ruumi õhus sisalduv niiskus ei pääse tuulutades ruumist välja, koguneb ja kondenseerub ta külmadele pindadele. Kuna aknad on paratamatult üldjuhul kõige külmem osa seinast, tekibki kondensaat just klaasi pinnal. Tekib ka mujal külmadel pindadel, aga klaasil on kondensaat nähtav kohe tekkimise hetkel, kuid muudel pindadel ei märka me seda enne, kui avastame hallitavad laigud. Näiteks ruumi temperatuuril 21ºC ja õhuniiskusel 55% on kastepunkti temperatuur 10ºC. Seega tekib kondensaat kõigile pindadele, mille temperatuur on alla 10º C. Järelikult vältimaks kondensaadi teket on vaja eelkõige vabaneda ülemäärasest õhuniiskusest ruumides ja teiseks tuleb hoida klaasi sisepinna temperatuur võimalikult kõrge.

-      Kontrollige ja vajadusel täiustage ruumide ventilatsiooni. Tuulutage regulaarselt ruume aknaid avades.
-      Kindlustage sooja õhu juurdepääs akendele (takistuseks on sageli liiga laiad aknalauad akende all ja ka erinevad kardinad akende ees).
-      NB! Kui kondensaat aeg-ajalt ikkagi tekib, tuleb see hallitusseente tekkimise vältimiseks regulaarselt ära kuivatada.
 

KLAASPAKETI VAHERUUM
Kui klaaspaketi vaheruumi tekib kondensaat, on viga klaaspaketis ja see kuulub vahetamisele.
 

KAHERAAMILISE AKNA VÄLIMISE KLAASI SISEPIND
Välimise klaasi sisepinnale kondenseeruva niiskuse põhjuseks võib olla siseraami ebapiisav tihedus või välisraami halb tuulutus või/ja ruumis olev ülerõhk. Kuna ka korralikult reguleeritud ja suletud siseraam ei ole absoluutselt hermeetiline, siis ruumis oleva ülerõhu mõjul pääseb soe ja niiske õhk kahe raami vahele kas tihendi pragudest või näiteks ribikardina avast. Ruumi rõhu erinevust on lihtne testida kas küünla, tiku või välgumihkliga, avades tuulutusakna kergelt praokile ja jälgides seal akna vahel leegi suunda (vaata pilt 1). Kui leek kaldub toa poole, on ruumis alarõhk ja ventilatsioon toimib õigesti. Kui aga leek kaldub õue poole, näitab test ruumis ülerõhku ja on põhjust kontrollida ventilatsiooni väljatõmmet.
 
NB! Eriti tüüpiline on ülerõhk ruumides ülemistel korrustel, kus nn. korstnaefekt tekitab alumistel korrustel alarõhu ja ülemistel ülerõhu.           
Välisraami ei tohi täiendavalt tihendada ja samuti peavad olema puhtad vastavad tuulutusavad lengikattealumiiniumite liitumiskohtades, et raamide vaheline tuulutus oleks tagatud.
 
  
                          Pilt 1                                                            Pilt 2
  
                          Pilt 3                                                            Pilt 4
 
Siseraami tiheduse kontrolliks tuleb ca 5 cm laiune pabeririba asetada lengi ja raami vahele ning raam sulgeda. Kui paber tõmmates väljub erilise takistuseta, on raami vaja reguleerida (vaata pildid 2 ja 3).
 
Alati tuleb raame sulgedes sulgeda kõik raami lukud (Vaata pilt 4).
 
AKNA VÄLIMISE KLAASI VÄLIMINE PIND
Tänapäeva akendel on väga hea soojusisolatisoon, mis on üheks udu tekkimise põhjuseks välimise klaasi välimisel pinnal. Seda juhtub eriti siis, kui niiskuse kontsentratsioon välisõhus on kõrge ja õhutemperatuur õues tõuseb kiiremini (tüüpiline kevadel ja sügisel eriti hommikuti) kui akna välimise klaasi temperatuur ning klaasi välispinnale kondenseerubki välisõhu niiskus.
 
NB! Kui Teie akende välisküljele kipub aeg-ajalt tekkima udu, on see märk sellest, et olete soetanud tõeliselt kvaliteetsed ja energiasäästlikud aknad.