MIKS AKNAD "HIGISTAVAD"?
Loe seda juhendit põhjalikult enne reklamatsiooniteate edastamist!
AKENDE „HIGISTAMISE” PÕHJUSED
Akende „higistamine” on füüsikaline nähtus, kus õhk külma aknaklaasiga kokku puutudes jahtub ja saavutades teatud temperatuuri (kastepunkt) on õhk niiskusest küllastunud ning ülejäänu muutub veepiiskadeks ehk kondenseerub – aknaklaasile tekib udu.
AKNA SISEMISE KLAASI SISEPIND
Sisemise klaasi sisepinnale kondenseerunud niiskus on märk äärmuslikest tingimustest ehk ruumide õhu ülemäärasest niiskusest, mille põhjuseks on üldjuhul puudulik või olematu ventilatsioon. Kui ruumi õhus sisalduv niiskus ei pääse tuulutades ruumist välja, koguneb ja kondenseerub ta külmadele pindadele. Kuna aknad on paratamatult üldjuhul kõige külmem osa seinast, tekibki kondensaat just klaasi pinnal. Tekib ka mujal külmadel pindadel, aga klaasil on kondensaat nähtav kohe tekkimise hetkel, kuid muudel pindadel ei märka me seda enne, kui avastame hallitavad laigud. Näiteks ruumi temperatuuril 21ºC ja õhuniiskusel 55% on kastepunkti temperatuur 10ºC. Seega tekib kondensaat kõigile pindadele, mille temperatuur on alla 10º C. Järelikult vältimaks kondensaadi teket on vaja eelkõige vabaneda ülemäärasest õhuniiskusest ruumides ja teiseks tuleb hoida klaasi sisepinna temperatuur võimalikult kõrge.
- Kontrollige ja vajadusel täiustage ruumide ventilatsiooni. Tuulutage regulaarselt ruume aknaid avades.
- Kindlustage sooja õhu juurdepääs akendele (takistuseks on sageli liiga laiad aknalauad akende all ja ka erinevad kardinad akende ees).
- NB! Kui kondensaat aeg-ajalt ikkagi tekib, tuleb see hallitusseente tekkimise vältimiseks regulaarselt ära kuivatada.
KLAASPAKETI VAHERUUM
Kui klaaspaketi vaheruumi tekib kondensaat, on viga klaaspaketis ja see kuulub vahetamisele.
Välimise klaasi sisepinnale kondenseeruva niiskuse põhjuseks võib olla siseraami ebapiisav tihedus või välisraami halb tuulutus või/ja ruumis olev ülerõhk. Kuna ka korralikult reguleeritud ja suletud siseraam ei ole absoluutselt hermeetiline, siis ruumis oleva ülerõhu mõjul pääseb soe ja niiske õhk kahe raami vahele kas tihendi pragudest või näiteks ribikardina avast. Ruumi rõhu erinevust on lihtne testida kas küünla, tiku või välgumihkliga, avades tuulutusakna kergelt praokile ja jälgides seal akna vahel leegi suunda (vaata pilt 1). Kui leek kaldub toa poole, on ruumis alarõhk ja ventilatsioon toimib õigesti. Kui aga leek kaldub õue poole, näitab test ruumis ülerõhku ja on põhjust kontrollida ventilatsiooni väljatõmmet.



